domingo, 24 de mayo de 2015

JO'OP'EEL XOOK: JEJELA'AS YUCHUL MEYAJ TI LE KAJOBO'O




BIX U YUCHU TS'OKOBE' TI U KAJAL BACABCHEN

Le ts’okobel ku beta’a ti in kajal jach jats’uts, ma’ je’ex ku beta ti ula’ak kajo’ob, ku káaja ken xiko’ob le tata tsilobo’ u payal t’an ti ulak’o’ob u ch’ibalo’ob ti u nayo’ob. Yetel le xipalo’ ken xiko’ob u payal t’ano’o u ch’ibalo’ob yan u yaliktio’ ba’ax k’in ken kajak le majnilo’, le chan múuch’ meyja’ ku xanta jo’p’eel kin, le ya’ax k’ino’ le ch’ibalobo’ ku k’uchlo’ob ti’al u anto’ob u beta’a le chukwao’ tial le múujulo’, le kolelobo’ ku jan betko’ob chan múuch’ tial u pok ko’ob le kakao, le winkobo’ ku juch’ko’ob, okole’ le kolelobo’ ku tak’ ko’ob le chukwao’ ti jun xe’et’ ju’un, tes elo’ tan u p’íisil ch’ujuk.  Ti’al u pik’insastal u ka’p’eel k’ine’ ku kinsa’a le ulmo’obo’ yetel juntul k’eken, tie ba’ax ku membila’ le winkobo’ leutio’ ku kinsko’ob yetel ku xotko’ob le tso’obo’ yetel le k’eno’, le kolelobo’ ku much’kubao tak’wuaj, ula’ak mu’uch’e noj lail leuitio’ kunu mente le chimoleo’. Chen u chan chunk’intale le noj taticho’ ku kaja u tsolik le mujulo’, lela’ ku bisik le kastran waj yetel le chuwao’, bey xan le ch’ujko’, ku tsokole ku ts’aik ti junp’eel luch le tuupo’ yetel le cadena tsokole ku jayik sak lool yok’o, tu ts’oke ku píixi yeetel ku k’axa yetel sujuy nok’. Wa le tata tsil tu k’ata kuxa’an k’ub ku bisa’ati’, wa tu k’ata chakbi janle’ ti u nojile ku ts’abati, ken sunako’o le maakobo ti le k’u mujlo’ ku t’oxo kotsbi waj pibi k’eken. Ti u óoxp’eel k’ine u ch’ibalo’ob le xipalo ku ka bino’o oknaj k’in majni bul ak’a yan u bisko’o jun úulum, jun p’eel wakal coca waa jun p’eel wakal k’ak’a ja’ yetel jun mut ixíim, wa le u ch’ibalo’o jach nats’ ku bisko’ob jun túul tso’, wa ts’u nachtale’ juntúul xtux. Tukatene’ ku ka kinsale le ulmobo’ ti’al u menta’a le chimole, yetel juntúul k’eken ti’al u menta’a le tsajbi ot’, ulakk’ kun kinsbile’ ti’al u menta’a pibil k’ek’en ti’a t’oxbi ti le mako’ob ku majnilo’obo’, le chimoleo’ ku ts’abati ti tulaka máak yanobi, le u muuk’ yok yulmobo’ ti jujuntúul kajtalil. Ku ts’oko u t’oxo le janlo’ ku kajlumenta’a le jana’ kun t’oxbi ti le k’imbesajo’.
Ti le ch’upalo’ ma tu menta’a leili’ beyo’ chen ku bino’ob u ch’áa yuk’lo’o, le tie ka’p’eel chukwao’, ka’p’eel castran waj yetel ka’p’eel to’ol ch’ujuk, lela’ ku ts’aba ti jujuntúul kajtalil, bey xan ku yalaltio’ob ba’ax k’inyetel tu’ux ken xiko’ob u ch’aob yo’och chimoleo. Tu ts’oke ku bino’o ti le k’imbesajo’ ti ku nu biso’o ba’ax ken u siobi’.

Las bodas en mi pueblo se realizan de una manera muy peculiar, la familia de cada novio invita a sus familiares de manera personal visitándolos en su casa, en el caso del novio, los papas los invita al majni el cual inicia tres días antes de la fiesta de la boda. El primer día los familiares llegan a la casa del novio para ayudar a hacer el chocolate para el múujul, las mujeres se forman por grupos para tostar el cacao, los hombres son los que lo muelen en el molino, posteriormente un grupo de mujeres lo tortean en pedazos de papel, mientras que los hombres embolsan el azúcar. En la madrugada del segundo día se matan pavos y un cochino, en este caso los señores son los que los matan y los alinean, las mujeres se preparan para formar grupos y tortear a mano, un grupito de señoras en especifico son las encargadas de hacer la comida, en la mayoría de las bodas se cocina el chimole. Por la mañana el tatich empieza a acomodar el mujul, el cual consiste en bolsas de azúcar, chocolate, pan de boda y los accesorios en oro para la novia (cadena y aretes), el tatich es el encargado de entregarlo, estos estarán en un plato con flores blancas y tapado con una tela nueva sin lavar. Si el papa de la novia pidió pavos vivos, se integra, pero si pidió comida se espera hasta el día de la fiesta para darlo. Cuando se regresa de la entrega se reparte torta o tacos a las personas. El tercer día los familiares van al majni por la noche y llevan un pavo, una caja de refresco o cerveza, en su caso, y un almut de maíz, si la familia invitada es cercano lleva u  pavo, si no es familia cercana se lleva una pava, se trabaja toda la noche, nuevamente se matan los pavos para preparar el chimole y un cochino para hacer chicharrón y otro para hacer cochinita, el chimole preparado se da a todos, las piernas del pavo o pava se da por familia. Después de repartir la comida se prepara lo que se repartirá en la fiesta por la noche. Se finaliza con la fiesta. 
En el caso de la novia no se realiza lo mismo, solo se les invita a ir a buscar su bebida, que consiste en dos bolsitas de azúcar, dos chocolates y dos panes, esto se da por familia no por persona,  también se les dice que día irán a buscar su comida y en dónde. Finalmente ellos asisten a la fiesta llevando un regalo.

U meyaj aj kansaj X- Tania
COMENTARIO: AJ-KANSAJ  X-ELSY
Aj-kansaj jach jats'uts' bix u beta'al le tso'ok'ol bej tu kajil Bacabchen, tumen tulakal máak ku mul meyaj, ku antkuba'ob;  jats'uts' u muchtal máak ti'al jump'éel k´íimbesaj, jach k'anan ma' u tubsal, tumen ma' tulakal kaaj bey u betalo'. 

CONCLUSION: 
Jach jats'uts, tene' jach ustint'an in bin bet majni, in chiche ku yaliktene ka'ach uche' yabach ula'ak balo'ob ku sen beta'a ti le ts'okobel te kajala, chen bale tan u tubsal jujunp'íit le m'uuch meyja' tumen jach ya' u xupu' tak'in letene belaje ma' tu jach beta'.

2 comentarios: