In k'aabae' X Elsy Chi Cabrera
Ti' u kaajal tu’ux kin meyaje’ ts’o’ok in wilik bix u beeta’al
jump’éel jéetsméek. Taanile’ ku kaxtal u
padrinoi’ wa u madrinaí. Ku béeta'al ken pak'tak tulis uuj, ku bisa’al le chan paalo’ tu naajil le
madrinao’.
Le madrinao’ yaan u jeelik le chan
xch’uupalo’ yéetel u tumben nok’ u manmajo’.
Ti’al
u beeta’al le jéetsméek’o ku
ts’aaba jump’éel mayakche chumuk ich naj, yook’ol le
mayakcheo’ ku ts’aabal jun chaach lool, jump’éel kib,
bey xan u yoochel jump’éel santoí. Le madrinao’ ku
jéetsméektik le chan xch’uupalo
ti’al u tsaiik bolom suutti’ tu bak’pache mayakcheo’, yaan u
wak’ik le xto’op’ tu chí, yéetel
ku ts’íik u
jaanté jeo’ ti’al u je’pajal
u na’at. Yaan
xaan u ts’abal u
jaanté chaayó yóolal
u tsáayaj u
na’at bey xaan
yóolal u kaanik
u jaant ba’ax
ku jaantik úuchben máako’ob.
Ken
ts’o’koke ku ts’aabal u mach
junjump’éeli’ le baalo’ob wa u núukul
ti’al u kansa’aj
meyaj le chan
paaló, wa chan
xch’upalé, míis, chuy,
pak’ach, p’o, men
jaanal, xook, ts’íib; wa chan xíipal yaan u kaxtal baalo’ob
ti’al u meyaj wiinik: máaskab, lo’obche’,
ba’at yéetel u núukulil ti’al u kanik xook yéetel ts’íib. Ti’al u ts’okbal
ku t’ooxo’ le janlo’.
TSIKBALIL
X-KAANSAJ NORMA NOEMY CANUL FERNADEZ
Jacch ja baax ku tsukbaltik le x-kaansaj Elsy ti' tu laakal le kaajo'obo' ya'ab suukilo'ob yaan tumen leloba' káama' ti' tu uuchben maayao'obo'. le jests' meko' juntúul suukil u meenta'al te' u kaajil ukumo' teen tin tuklik ku beeta'al tia'al u kaaxta'al maax je'el u mentik u óol le paalalo'obo' u jest'mextalo'.
yaan kaaje' tu'ux ku beetal le jets'meeko' jeláan chen baale' le baax ku kaaxtale' aanchak maax k'aamik le paalalo'obo' tia'al yáantal tia'al u jóokol u na'at. ku yáalale' wa x-chúupal le uucho' ku meental keen anakti'ob óox u wiinalil sijko'ob tumen óox u tuunich yaanti' le k'aak'o tu'ux ku uuchul le paak'aacho', wa xíipale' u jets'meexktal keen aanakti' kaan wiinalil tuumen kaan túuk yaanti' le koolo' tu'ux keen xiiko'ob meeyaj bey tu tsikbalta'al tin kaajal.
COMENTARIO
PROFRA. NORMA NOEMY CANUL FERNANDEZ
Es muy cierto lo que comenta la maestra Elsy en todos los pueblos hay muchas costumbres, porque son aprendidas de los antiguos mayas. El jets'meek es una costumbre del pueblo de Ukum, yo pienso que se realiza con la finalidad de buscar quien se hará cargo del niño que se apadrina.
hay otros pueblos en los que el jets'mek se hace diferente, solamente que lo que se busca es que alguien reciba al niño para ayudarlo a ser bueno e inteligente. Antiguamente se decía que si es niña se le hacía este ritual a los tres meses de edad, porque tres piedras tiene la lumbre en la cual ella trabajará en la cocina, y si era niño a los cuatro meses de nacido se le hacía este rito pues , cuatro son las esquinas o puntos cardinales que tienen las milpas que ellos trabajarán, eso platican en mi pueblo.
TSIKBALIL
X-KAANSAJ NORMA NOEMY CANUL FERNADEZ
Jacch ja baax ku tsukbaltik le x-kaansaj Elsy ti' tu laakal le kaajo'obo' ya'ab suukilo'ob yaan tumen leloba' káama' ti' tu uuchben maayao'obo'. le jests' meko' juntúul suukil u meenta'al te' u kaajil ukumo' teen tin tuklik ku beeta'al tia'al u kaaxta'al maax je'el u mentik u óol le paalalo'obo' u jest'mextalo'.
yaan kaaje' tu'ux ku beetal le jets'meeko' jeláan chen baale' le baax ku kaaxtale' aanchak maax k'aamik le paalalo'obo' tia'al yáantal tia'al u jóokol u na'at. ku yáalale' wa x-chúupal le uucho' ku meental keen anakti'ob óox u wiinalil sijko'ob tumen óox u tuunich yaanti' le k'aak'o tu'ux ku uuchul le paak'aacho', wa xíipale' u jets'meexktal keen aanakti' kaan wiinalil tuumen kaan túuk yaanti' le koolo' tu'ux keen xiiko'ob meeyaj bey tu tsikbalta'al tin kaajal.
COMENTARIO
PROFRA. NORMA NOEMY CANUL FERNANDEZ
Es muy cierto lo que comenta la maestra Elsy en todos los pueblos hay muchas costumbres, porque son aprendidas de los antiguos mayas. El jets'meek es una costumbre del pueblo de Ukum, yo pienso que se realiza con la finalidad de buscar quien se hará cargo del niño que se apadrina.
hay otros pueblos en los que el jets'mek se hace diferente, solamente que lo que se busca es que alguien reciba al niño para ayudarlo a ser bueno e inteligente. Antiguamente se decía que si es niña se le hacía este ritual a los tres meses de edad, porque tres piedras tiene la lumbre en la cual ella trabajará en la cocina, y si era niño a los cuatro meses de nacido se le hacía este rito pues , cuatro son las esquinas o puntos cardinales que tienen las milpas que ellos trabajarán, eso platican en mi pueblo.
0 comentarios:
Publicar un comentario