miércoles, 6 de mayo de 2015

A'JKANSAJ X ELSY CHI CABRERA


    In k'aabae' X Elsy Chi Cabrera

                   Ti'  u kaajal  tu’ux kin meyaje’ ts’o’ok in wilik bix u beeta’al jump’éel jéetsméek. Taanile’ ku kaxtal  u padrinoi’ wa u madrinaí. Ku béeta'al ken pak'tak tulis  uuj, ku bisa’al le chan paalo’ tu naajil le madrinao’. 

     Le madrinao’ yaan u jeelik le chan xch’uupalo’ yéetel  u tumben nok’  u manmajo’.

     Ti’al  u beeta’al  le jéetsméek’o  ku  ts’aaba  jump’éel  mayakche chumuk ich naj, yook’ol le mayakcheo’    ku  ts’aabal  jun chaach lool, jump’éel  kib,  bey xan u yoochel jump’éel santoí. Le madrinao’        ku  jéetsméektik le chan  xch’uupalo ti’al u tsaiik bolom suutti’ tu bak’pache mayakcheo’,  yaan u  wak’ik  le xto’op’  tu chí,  yéetel  ku  ts’íik  u  jaanté  jeo’  ti’al u  je’pajal  u  na’at.  Yaan  xaan  u ts’abal  u  jaanté  chaayó  yóolal  u  tsáayaj  u  na’at  bey  xaan  yóolal  u  kaanik  u  jaant  ba’ax  ku  jaantik  úuchben máako’ob. 

         Ken  ts’o’koke ku     ts’aabal u mach junjump’éeli’ le baalo’ob  wa  u núukul  ti’al  u  kansa’aj  meyaj  le  chan  paaló,  wa  chan  xch’upalé,  míis,  chuy,  pak’ach,  p’o,   men  jaanal,  xook,  ts’íib; wa chan xíipal yaan u kaxtal baalo’ob ti’al u meyaj wiinik:     máaskab, lo’obche’, ba’at yéetel u núukulil ti’al u kanik xook yéetel ts’íib. Ti’al u     ts’okbal  ku t’ooxo’ le janlo’.


TSIKBALIL

X-KAANSAJ NORMA NOEMY CANUL FERNADEZ

Jacch ja baax ku tsukbaltik le x-kaansaj Elsy ti' tu laakal le kaajo'obo' ya'ab suukilo'ob yaan tumen leloba' káama' ti' tu uuchben maayao'obo'. le jests' meko' juntúul suukil u meenta'al te' u kaajil ukumo' teen tin tuklik ku beeta'al tia'al u kaaxta'al maax je'el u mentik u óol le paalalo'obo' u jest'mextalo'.
yaan kaaje' tu'ux ku beetal le jets'meeko' jeláan chen baale' le baax ku kaaxtale' aanchak maax k'aamik le paalalo'obo' tia'al yáantal tia'al u jóokol u na'at. ku yáalale' wa x-chúupal le uucho' ku meental keen anakti'ob óox u wiinalil sijko'ob tumen óox u tuunich yaanti' le k'aak'o tu'ux ku uuchul le paak'aacho', wa xíipale' u jets'meexktal keen aanakti' kaan wiinalil  tuumen kaan túuk yaanti' le koolo' tu'ux keen xiiko'ob meeyaj bey tu tsikbalta'al tin kaajal.

COMENTARIO
PROFRA. NORMA NOEMY CANUL FERNANDEZ

Es muy cierto lo que comenta la maestra Elsy en todos los pueblos hay muchas costumbres, porque son aprendidas de los antiguos mayas. El jets'meek es una costumbre del pueblo de Ukum, yo pienso que se realiza con la finalidad de buscar quien se hará cargo  del niño que se apadrina.
hay otros pueblos en los que el jets'mek se hace diferente, solamente que lo que se busca es que alguien reciba al niño para ayudarlo a ser bueno e inteligente. Antiguamente se decía que si es niña se le hacía este ritual a los tres meses de edad, porque tres piedras tiene la lumbre en la cual ella trabajará en la cocina, y si era niño a los cuatro meses de nacido se le hacía este rito pues , cuatro son las esquinas o puntos cardinales que tienen las milpas que ellos trabajarán, eso platican en mi pueblo.

0 comentarios:

Publicar un comentario