martes, 12 de mayo de 2015

úuchben t'aano'ob tin káajal

Ma’alob óok’in
Tene’ aj kansaj Gaby



Le úuchben máakobo’ ku tsikbalo’yáaba úuchben t’aan u yúuchu ich k’áax tux yano’ob nukuch witso’ob’.kiaykob’ teelo kaxáan juntulmak u patk’áaba’ j-Juan Totlin, seen káana’ baki’ yéetel ku páaxik u tseen tial u yuuba je bix jun tunk’ul, le mak jela’ seen kasáan tumen ustut’aan u beet ok’óotnako’ le maak u káaxtik ti bej, wa ma’ ku beetko’ ku jáantiko’ le tene’ le otsil máako’obo’ seen sajko’o. Le máako’obo’ baax ken u beetko’ob u tial ma’ u jantáalo’o, le ken u jatsu tseeme’ le Juan Totlin ku okóoto’, le ken tsóoke’ ku seen chejtik yéetel ku lu’ubu. Le ken túun lúubuke’ le máako’ob ku putslo’ob ti le maak’a’ano k’ak’as winik.

muuch' meyajil: alab óolal

TSIKBALIL
X-KAANSAJ NORMA NOEMY CANUL FERNANDEZ
Jaach jats'uts le tsikbala' tumen ku e'esikto'on biix u tuukulo' le úuchben ajkaajnalilo'ob te' kaajo'obo'.
laakal le balo'ob jaach uuchano'ob te' kaajo' tu'ux kaaja'ano'on k'aabéet ts'íibtik tia'al ma' u tubsa'al beyo keex maanak ya'ab ja'abo' keen u xooke' je'el maaxake' yaan u yóojeltik baax uucha'an te' kaajo'.

COMENTARIO
 PROFRA. NORMA NOEMY CANUL FERNANDEZ
Es muy bonito este relato pues nos enseña como era el pensamiento de los antiguos pobladores de las comunidades.
todas las cosas que acontezcan de verdad en los pueblos, debemos documentarlos para que no se olviden, así aunque pasen muchos años, cualquiera que los lea va a enterarse de lo ocurrido en este poblado.

0 comentarios:

Publicar un comentario